PURILA

Rapla valla Aasta küla 2018

Purila on küla Rapla vallas. Küla koosneb hajaasulast (Juuru pool) ja tiheasulast (Purila mõisa ümbrus).

01.01.2020 andmete järgi elab  129 inimest, neist umbes 80 tiheasulas. Purila tiheasulas on 7 korterelamut ja 6 eramut. Purilas tegutseb 5 tööstusettevõtet. Hajaasulas on 25 majapidamist.

Praegune Purila küla on saadud samanimelise küla ja asunduse liitmisel (mõlema kohta on esmateade 1241. a. Taani hindamistraamatus kui Hanaras ja Purilo).
Muinasajal asus Keila jõe keskjooksul suure allikasüsteemi piirkonnas 6 adramaa suurune Purila küla, mis nagu teisedki külad Eestimaal langes Taani lääniisandate piiramatu omavoli kätte. 1500 aasta paiku müüs tollane Purila lääniisand Arnd Hans Junge oma maad Sankt Brigita (rahvasuus Pirita) kloostrile. Seoses Purila üleminekuga uue peremehe valdusesse, hävitati küla ja võõrandati kogu ülesharitud maa. Alates 1513.a. on ajalooallikates juba teated Purila kloostrimõisast (saksa keeles Purgel). 1925-1944 töötas Purilas karjatalitajate kool. Aastail 1940-41, 1949-53, 1957-75 oli Purilas iseseisva sovhoosi keskus, vahapealseil aastail eesti laskurkorpuse abimajand ja Kohila sovhoosi osakond. Purila majandi maadel oli nõukogude perioodil 8 küla: Hagudi, Koigi, Kuku, Mõisaaseme, Oola, Purila, Röa ja Seli. Majandi ajal oli Purilas kauplus, lasteaed, aiand, lüpsilaudad ja kõik muu mis edendas külaelu omasoodu. Kõik mõisakompleksi kuuluvad hooned olid leidnud kasutust. Mõisahoones näiteks asusid kolhoosimajandi tööruumid, loomaarst, söökla, korterid jm. Peale Eesti iseseisvumist 1991. aastatal kadusid Purilast koos karjaloomade ka hiilgeajad. Sellest peale seisavad enamus mõisakompleksi majad tühjade ning kasututena. Aeg teeb oma töö ja kahjuks ei ole seda osa meie kultuuriväärtusest õigepea enam näha. Purila oma müstilise hõngu, paljude kummituslugude ning salapäraga jätab omamoodi mälestuse kõigile, kes siin natuke kauem viibivad. 

Purila tiheasula sai uue hingamise, kui aastal 2006 toimus Purila rahvale üldkoosolekute sari, mille käigus valiti külavanemaks SIIM PÄRN ning koostati koos Purila arengukava (edasised tegevused on näha lehel MTÜ Purila).

Purilas tegutseb aktiivselt MTÜ, kellele kahasse on külavanema kohustused ja õigused üle andnud juhatusse kuuluv külavanem. Purila MTÜ asutati küla üldkoosolekul aastal 2008. Tänaseks on liikmeid ligi 40. Kõik tegevused, algatused jms. arutatakse kõigepealt läbi külavanema ja MTÜ juhatusega ning tutvustatakse ettepanekuteks külaelanikele. Pidev koostöö küla ja külaelu edendamise nimel toimub MTÜ, külavanema, külaelanike ja kolme külas tegutseva ettevõttega. Samuti ka naaberkülade, politsei, valla ja erinevate ametkondadega vastavalt vajadusele.

Iga-aastaselt võtab küla esindus osa (alati, kui võimalik) Rapla valla külade kokkutulekust ning Röa küla spordimängudest, mida on Purila aktivistid korraldanud juba kahel korral (koostöös MTÜ Purila ja külas tegutsevate firmadega). Samuti on Purila esindus alati kohal Hagudi jaanitulel, et mõõtu võtta köietõmbamises Hagudi meestega. Tegemistest antakse avalikult teada Purila kodulehel ja FB lehel, samuti ka Rapla valla infolehes.

Purilas toimunud ürituste kohta saab lugeda MTÜ tegemiste all.

PURILA KÜLA ARENGUKAVA 2006-2011

TÄPSEM INFO KAARDI KOHTA

 

 

VIITED:
http://www.rapla.ee/public/files/1%20-%20Lahteandmete%20analyys.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Purila
https://sites.google.com/site/hagudiraamatukogu/purila-kuela-ja-moisa-ajalugu